Veinistiilid

Kuigi Lõuna Aafrika veinitööstus järgib täpselt paljusid Vana Maailma standardeid ja kokkuleppeid, on siin välja kujunenud ka mitmed kohalikud standardid ja nimetused - eelkõige nende veinistiilide osas, kus väljaspool teatud piirkonda valmistatud veine ei ole lubatud sama nimega nimetada. Heaks näiteks on näiteks shampanja, port või sherry, mille kohta on Lõuna Aafrikas kasutusele võetud omad terminid.

Seguveinid

See, mida prantslased tunnevad Cuvée nime all, on Lõuna Aafrikas tuntud kui Blend ehk erinevatest viinamarjasortidest kokku segatud vein. Lõuna Aafrika regulatsioon näeb ette, et Blendi koostisosadena võib nimetada ainult neid viinamarju, mida kääritati enne veini kokkusegamist eraldi. Iga marja osakaalu ei pea protsentuaalselt ära näitama, kuid nad peavad olema ära nimetatud nende osakaalu kahanevas järjekorras. 

Punastest seguveinidest on kõige levinum Bordeaux stiil - ehk siis kahe kuni viie viinamarjasordi segu valikust Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Malbec ja Petit Verdot. Järjest suuremat populaarsust võidavad Shiraz-põhised Rhône stiilis seguveinid, kus teisteks komponentideks on reeglina Grenache, Mourvèdreja Viognier. Lõuna Aafrika veinitootjad on välja töötanud ka ‘Cape blend’ nimega määratletud punase segu stiili, mis peab sisaldama 30% kuni 70% ulatuses Pinotage viinamarja. White Cape Blend nimetust on hakatud kasutama ka mõnede Chenin Blancil baseeruvate seguveinide puhul.

Ka valgetest seguveinidest on kõige levinum Bordeaux stiil, ehk siis Sauvignon Blanc ja Semillon, tõusva trendiga on Chenin Blanci sisaldvad seguveinid. 

Estate Wine nimetust kasutatakse veinide puhul, milles kõik komponendid on kasvatatud ja toodetud samas, ametlikult registreeritud veinimõisas.

Kangestatud ja dessertveinid

Lõuna Aafrika seaduste kohaselt võib kangestatud veiniks nimetada jooki, mille alkoholisisaldus on 15% kuni 22% ning see on saavutatud kange alkoholi lisamisega. Reeglina on selleks brändi - viimast  on hakatud kutsuma ka Savinjakiks.

Lõuna Aafrikal on väga pikk dessertveinide valmistamise ajalugu, 18. sajandil peeti näiteks Vin de Constance't üheks maailma parimaks veiniks ja seda pidasid lisaks Napoleonile oma lemmikveiniks ka mitmed teised Euroopa riigijuhid. 

Muscat d’ Alexandrie viinamarjast valmistatud dessertveine tuntakse Lõuna Aafrikas ka nime al Hanepoot. Jerepiko (või Jerepigo) on punane või valge dessertvein, mis on valmistatud ilma fermenteerimiseta - viinamarjamahl on kangestatud kange viinamarja-alkoholiga, ehk siis midagi Pineau sarnast. Muscadelveinid on valmistatud Muscat de Frontignani viinamarjast.

Méthode Cap Classique (MCC) ja vahuveinid

Kokkuleppel Prantsusmaaga ei kasutata Lõuna Aafrikas nimetust, kuid Méthode Cap Classique (MCC) tähendab sisuliselt sama jooki - ehk siis klassikalisel meetodil valmistatud vahuveini, kus teine fermentatsioon toimub pudelis nii nagu Champagnes. Lisaks minimaalsele pärmi peal hoidmise ajale (9 kuud) ja lubatud rõhule pudelis on teisigi kvaliteedinõudeid ja tingimusi, mida MCC tootjad peavad järgima.

Charmat läbib teise fermentatsiooni roostevabas mahutis ja villitakse rõhu all. Lõuna Aafrikas väga vähe levinud.

Naturaalsed veinid

Late Harvest veinide viinamarjad korjatakse hilja, mistõttu nad on olulisemalt magusamad, suhkrusisaldus peab olema vähemalt 20g/l. Noble Late Harvest (NLH) tähendab botrytis hallituse olemasolu marjadel, korje ajal peab Balling olema vähemalt 28 - ehk marjade suhkrusisaldus vähemalt 50g/l.

Special Late Harvest (SLH) on kergema stiiliga dessertvein, Balling vähemalt 22  - suhkrusisaldus jääb reeglina siiski alla 20 g/l, märgistus sildil sõltuvalt konkreetsest suhkrusisaldusest extra dry, dry, semi-dry või sweet (vt allolevat tabelit). Minimaalne alkohol 11% mahust. 

Levinud on ka Straw wine (Vin de Paille), mis valmistatakse kuivatatud marjadest - reeglina Chenin Blancist.

Nouveau nimega tähistatakse noori kergeid punaseid veine, reeglina valmistatud Gamay Noiri marjadest (analoogiliselt Beaujolais'le Prantsusmaal).  Iga-aastane Nouveau Wine Festival toimub Paarlis.

Origin (Wine of Origin) märge etiketil tähendab, et kõik veini valmistamiseks kasutatud marjad peavad olema korjatud nimetatud veinipiirkonnast.  

Perlé, pétillant – kerge mulliga vein, reeglina karboniseeritud.

Rose veinid

Blanc de Noir'i, mis tähendab heleda mahla (blanc) ja tumeda kestaga (noir) marjadest, tohib valmistada ainult punase veini viinamarjasortidest. Marjad pressitakse ja mahl hoitakse kestadega kontaktis niikaua, kuni ta saavutab soovitud tugevusega roosa värvuse. Reeglina on Lõuna Aafrika viinamarjade kestad tänu intensiivsele päikesele sedavõrd tanniinised ja pigmendirikkad, et tihti piisab vaid mõneminutilisest kokkupuutest mahlaga. Edasi toimub rose veini valmistamine analoogselt valge veiniga.

Rosé veinide tähistamiseks on kasutusel ka termin ‘blush wine'.

Port ja Sherry

Euroopa Liidu ja Lõuna Aafrika vahelise kokkuleppe alusel ei tohi Lõuna Aafrikas valmistatud joogid alates 2012 aastat kanda nimesid Port või Sherry.  

Pordi stiilis veinid on seguveinid, mis on reeglina valmistatud Tinta Barocca, Touriga Francesa, Touriga Nacional'ist või mõnest muust Portugali viinamarjasordist. Seadusega on lubatud järgnevad stiilid:

Cape Pink – valmistatud mitte-muscat viinamarjadest, laagerdatud vähemalt 6 kuud.
Cape White – valmistatud mitte-muscat viinamarjadest, laagerdatud vähemalt 6 kuud tammevaadis  (vaadi suurus pole reglementeeritud). 
Cape Ruby – seguvein, kõik komponendid on laagerdatud 6 kuud kuni 3 aastat. 
Cape Vintage – ühe aasta saagist valmistatud vein, mis vastab ‘tunnustatud kvaliteedinõuetele’. Soovitavalt laagerdatud vähemalt aasta, müüa tohib vaid klaaspudelites. 
Cape Late Bottled Vintage (LBV) – ühe aasta saagist valmistatud vein, mis vastab ‘tunnustatud kvaliteedinõuetele’. Kergelt tawny värviga, laagerdunud 3 kuni 6 aastat (sellest vähemalt 2 aastat tammevaadis).
Cape Tawny – tammevaadis laagerdatud, merevaigu-apelsini (tawny) värvi, pehme, kergelt pähklise maitsega. 
Cape Dated Tawny – ühe aastakäigu tawny.

Sherry stiilis veine tähistatakse Lõuna Aafrikas terminitega Fino, Amontillado, Oloroso, Pale Cream, Pale Dry, Medium Cream, Full Cream või Old Brown.

Suhkrusisalduse järgi (g/l) määratletakse Lõuna Aafrikas veinid alljärgnevalt: 

Veinid
Extra-dry                                                                   kuni 2.5
Dry                                                                               kuni 5 (või kuni 9 g/l, juhul kui hapet on kuni  2 g/l vähem kui suhkrut)
Semi-dry                                                                    5 kuni 12 (või kuni 18 g/l, juhul kui hapet on kuni 10 g/l vähem kui suhkrut)
Semi-sweet                                                              5 kuni 30
Late Harvest                                                            üle 20
Special Late Harvest (SLH)                               -
Natural Sweet (Sweet Natural)                      üle 20
Noble Late Harvest (NLH)                                üle 50
Straw wine                                                                 üle 30

Vahuveinid
Brut nature                                                              kuni 3
Extra brut                                                                  kuni 6
Brut                                                                              kuni12
Extra-dry                                                                   12 kuni 17
Dry (Sec)                                                                   17 kuni 32
Semi-sweet (Demi-sec)                                     32 kuni 50
Sweet (Doux)                                                          üle 50

Stein on poolmagus vein, reeglina seguvein. Tihti aetakse ta segi Steen'iga, mis Chenin Blanci vanem nimi. 

Single vineyards märkega tähistatakse veine, mis on korjatud ühteainsat viinamarjasorti sisaldavalt põllult suurusega kuni 6 hektarit. 

Ühe viinamarjasordi veiniks kvalifitseeritakse vein, mille kogusest vähemalt 85% moodustab üks viinamari. Alla 15% sisaldusega viinamarju ei pea (aga võib) veinietiketil ära märkida. 

Aastakäik tähistab Lõuna Aafrikas korjeaastat ja ei märgi kvaliteediklassi (nagu näiteks ‘vintage’ port Euroopas). Aastakäiguveinina klassifitseeritakse vein, kui selles sisaldub vähemalt 85% sellel aastal korjatud viinamarju. Niipalju lisainfok, et korjeperiood on reeglina jaanuarist märtsini, nii et sama aastakäigu esimesed veinid villitakse pudelisse juba aprillis.