Viimase aastakümne jooksul on Lõuna Aafrika veinimaastikul toimunud väga suured muutused. Et sammu pidada kasvava konkurentsiga maailma veiniturul, on üle 40% kõigist viinamarjapõldudest uuendatud, eelkõige toimus see heledate marjasortide asendamisele tumedatega. Viimasel 4-5 aastal on siiski uute põldude hulgas jälle veidi rohkem heledaid marjasorte. Kõige enam on juurde tekkinud Sauvignon Blanci, Chardonnay, Shiraz ja Pinot Noiri põldusid.
Kuigi suurem osa viinamarjataimedest on sisse toodud, on Lõuna Aafrikas aretatud ka 6 kohalikku ristandit. Kõige kuulsam on muidugi Pinot Noiri ja Hermitage (Cinsaut) ristamise tulemusena arendatud LAV veinide lipulaev Pinotage.
Kõige suuremaks veinipiirkonnaks on Stellenbosch, kus asub 16,1% riigi viinamarjapõldudest. Järgnevad Paarl (15.9%), Robertson (14.7%), Swartland (13.7%), Breedekloof (13.1%), Olifants River (10.2%), Worcester (8.9%), Northern Cape (4.7%) ja Klein Karoo (2.7%).
Kui aga vaadata veinitootmise mahtu, siis on suurimaks Breedekloofi piirkond, kus toodetakse 16.5% Lõuna Aafrika veinidest. Järgnevad Olifants River (15.7%), Robertson (14.8%), Worcester (11.4%), Paarl (10.7%), Stellenbosch (10.0%), Swartland (9.5%), Northern Cape (8.6%) ja Klein Karoo (2.9%).
Vitikultuur
Lõuna Aafrikas on toimumas suured muudatused nii põllul kui ka keldris. Veinimeistrid katsetavad nii uute marjasortide kui ka tuntud marjade kloonidega. Vitikulturistid töötavad väga erineva taimebaasiga, et välja selgitada millised neist sobivad kõige paremini Lõuna Aafrika pinnase ja kliimaga.
Kuna võrreldes Euroopaga on aastaajad siin teistpidi, nii et vitikulturistide hooaeg algab septembris. Taimed õitsevad tavaliselt novembris ja viinamarjade korjeaeg on sõltuvalt marjasordist ja piirkonnast jaanuari algusest märtsi lõpuni. Viimasel paaril aastal on olnud siinsed suved tavapärasest kuivemad ja kuumemad, nii et ka marjad on valminud paar nädalat varem.
Lõuna Aafrika veinitööstuse omapära on ka see, et keegi ei ürita kedagi jäljendada vaid igaüks proovib leida omad maitsed ja viisid selleni jõudmiseks. Leidub nii erinevas stiilis traatide toel kasvavaid taimi kui bushwine põõsaid, esineb nii taimede tagasilõikamist kui ka vabalt kasvada laskmist. Samas on pigem suund sellele, et taimi pigem ei kasteta vaid lastakse neil põuaperioodidel ise hakkama saada – vastutasuks oluliselt sügavamale tunginud juurestik ja sellega kaasnev kõrgem mineraalsus ja erinevatele pinnasekihtidele omased rikkamad maitsed. Järjest vähem kasutatakse ka kemikaale, kahjuritega võitlemiseks kasutatakse näiteks lepatriinusid (Laibach) ja kameeleone (Jordan). Väikesemad ja vanemad põllud korjatakse käsitsi, suuremates mõisades näeb ka üha rohkem masinkorjet.
Järgnevalt ülevaade ka Lõuna Aafrikas leida olevatest viinamarjasortidest – mitmed neist on küll väga haruldased ja vähese kasutusega. Lisasin iga marjasordi taha ka nende veinimõisade nimed, kelle toodangut proovida soovitan.
Tumedad viinamarjasordid
Barbera – Piedmonti viinamari, mis sobib tänu oma kõrgele happelisusele ja madalale tanniinile hästi siinse sooja kliimaga. Barbera on siiski LAV’is väga nishitegija, veinimõisadest kasutavad seda marja näiteks Fairview ja Idiom.
Cabernet Franc – see klassikaline bordeaux segu komponent on reeglina mahe, madalama suhkru ja alkoholi tasemega viinamari. Kasutatakse päris palju segumarjana, kuid leidub ka 100% Cabernet Francist toodetud veine. Tuntumad tegijad Cape Chamonix,De Trafford, Warwick ja Uva Mira.
Cabernet Sauvignon – kõige suurema osakaaluga punase veini viinamari Lõuna Aafrikas. Ei ole ehk nii kuulus kui Pinotage ja Shiraz, kuid enamus veinimõisadest kasvatab seda viinamarja nii segude ka 100% Cabernet Sauvignoni valmistamiseks. Kõvemad tegijad on näiteks Delaire, Kanonkop, Kleine Zalze, Simonsig ja Stark Conde. Proovimist tasub ka Thelema piparmündimaitseline “The Mint”, samuti võib leida Cabernet Sauvignonist valmistatud valget veini – näiteks Asara White Cab.
Carignan – Lõuna Aafrikas suhteliselt vähe kasutatav Hispaania marjasort, millele paistab eriti meeldivat Swartlandi kuiv ja kuum kliima. Kasutatakse pigem seguveinides, 100%-list Carignani valmistab näiteks Le Roux & Fourie.
Cinsaut (Noir)– tuntud ka kui Hermitage. Kunagi üks LAV suurema kasvupinnaga viinamarjasortidest on hakanud taanduma uute tulijate ees. Üks heledamaid ja kergemaid punase veini viinamarju – soovitan neile, kes tummiste Pinotagede ja Syrah’de vahele midagi mahedamat soovivad. Jälle üks Swartlandi piirkonnas hästi kohanenud marjasortidest, proovida tasub kindlasti AA Badenhorsti ja Sadie veine.
Gamay Noir – suhteliselt vähekasutatav marjasort – aga kui proovida tahate, siis Kleine Zalze valmistab nii rose’d kui ka punast Gamay Noiri. Beaujelais stiili austajatel tasub maitsta ka Asara Nouveaud.
Grenache (Noir) – isegi üllatavalt palju kasutatakse seda viinamarja, eriti Swartlandis. Rhone stiili austajatel on, mida proovida – David & Nadia Sadie, Spice Route, Sadie ja Ralli veinid on tegijad ka väljaspool Lõuna Aafrikat.
Malbec – Bordeaux segude komponendina leiab see viinamari päris laialdast kasutust, kuid leidub ka puhast Malbeci. Superhead Malbeci pole õnnestunud veel leida, proovida võib Diemersfonteini, Plaisiri ja Bellevue omasid.
Merlot – vahepealsest madalseisus ja ebapopulaarsusest üle saanud, valmistatakse sellest marjast jälle päris häid veine, eelkõige Stellenboschis ja Paarlis. Näiteks ainult Merlot marja kasvatav ja sellest kolme erineva klassi veini valmistav Shveitsi perekonnale kuuluv Bein, samuti teevad head Merlot ka Laibach, Meerlust ja Groot Constantia.
Mourvèdre – Hispaanias tuntud ka kui Monastrell. Tänu oma piprasele noodile sobib hästi shiraz’ga segamiseks. Kui mingit veinimõisa soovitada, siis ehk Fairview, Raka, Spice Route ja Tierhoek.
Muscadel – kasutatakse suhteliselt vähe, eelkõige magusa punaveini valmistamiseks. Nimetada võiks Nuy, Allesverloreni ja Boplaasi veinikeldreid.
Nebbiolo – seda Piedmonti viinamarja kasutatakse suhteliselt vähe, soovitada võib Morgensteri, Steenbergi, Idiomi ja Du Toitskloofi.
Petit Verdot – üks Bordeaux segu komponentidest, kuid näiteks Zorgvliet, Raka, Anura ja Stellenbosch Vineyards valmistavad ka puhast Petit Verdot.
Petit Sirah (Durif) – Peloursini ja Syrah (Shiraz) ristand, mida kasutatakse suhteliselt harva. Peale Fairview veinimõisa kedagi teist hetkel ei meenu.
Pinot Noir – Lõuna Aafrika kliima on selle viinamarjasordi jaoks liiga kuum, mistõttu suurem osa sellest marjast tehtud veinist on pigem täidlane ja meenutab stiililt syrah’d. Viimaste aastate jooksul on siiski veidi jahedama kliimaga Hemel-en-Aarde oru veinimõisadest tulnud mitmeid väga häid veine – nimetaksin siin eelkõige Newton Johnsonit, Bouchard Finlaysonit ja Creationit.
Pinotage – Pinot Noiri ja Cinsaut (Hermitage) ristand, mis aretati professor Abraham Peroldi poolt 1925. aastal Lõuna Aafrikas. Kummalisel kombel andsid kaks väga heledat marjasorti väga tumeda ja tummise tulemuse, mis on kujunenud Lõuna Aafrika kõige tuntumaks viinamarjasordiks. Kui algselt oli Pinotagest valmistatud vein suhteliselt robustse maitsega, siis tänaseks on õpitud sellest marjast valmistama väga elegantseid, pehmeid ja tasakaalus veine. Pinotaget on õpitud ka seguveinides kasutama, kindlasti tasub veiniriiulitelt otsida ‘Cape Blend’i – kohalikuks signatuurseguks kujunevat veini, kus Pinotage osakaal on vahemikus 30 kuni 70 protsenti. Väga häid Pinotage valmistajaid on palju, kindlasti tasuvad proovimist Kanonkop, Rijks, Simonsig, Kaapzicht, Stellenzicht, Beyerskloof, Beeslaar. Tehakse ka valget pinotaget – näiteks Aaldering Pinotage Blanc.
Roobernet – kohalik Cabernet Sauvignoni ja Alicante Bouschet ristand, tuntud oma veidi rohuse karakteri poolest. Minul veel proovida pole õnnestunud.
Ruby Cabernet – Californiast pärit Carignani ja Cabernet Sauvignoni ristand, mis armastab soojemat kliimat. Siiski suhteliselt vähe levinud, tegijatest mainiks Robertsoni, Orange Riverit ja Bellposti.
Sangiovese – ka seda Itaalia marja kasvatatakse Lõuna Aafrikas, reeglina Itaalia juurtega veinimõisades. Tuntumatest Morgenster, väikesematest Monterosso ja Casa Mori. Samuti kasutusel seguveinides – proovige näiteks Bouchard Finlaysoni Hannibali.
Shiraz – üks viimaste aastate tipptegija, tõusmas võimsalt Pinotage kõrvale. Sellest marjast valmistatakse erinevas stiilis veine, aga domineerib siiski suitsune ja piprane Shiraz. Minu enda lemmikud on Mullineux, Keermont, Reyneke, Hartenberg, Luddite, Porseleinberg.
Souzào -Portugalist pärit marjasort, mida kasutavad mõned kohalikud portveini valmistajad.
Tinta Barocca – sellest marjasordist tehakse parimaid Lõuna Aafrika portveini stiilis jooke. Proovige kindlasti De Kraansi ja Boplaasi, kuivadest veinidest Sadie ja Allesverloren.
Touriga Nacional – peetakse parimaks portveini marjaks, mida kasutatakse ka kuivades veinides. Portveinitegijatest kasutavad seda Boplaas ja De Krans, parimad kuiva Touriga Nacionali näited on De Traffordi teine bränd Sijnn, tasub proovida ka Savage Winesi punast segu.
Zinfandel – seda California viinamarja (sama, mis Itaalia Primitivo) kasutatakse suhteliselt vähe – kui kedagi veinimõisadest nimetada, siis Idiom ja Blaauwklippen.
Heledad viinamarjasordid
Bukettraube – Lõuna Aafrika on üks väheseid veiniriike väljaspool Saksamaad, kus seda marjasorti ka ilma segamata toodetakse. Siiski üsna vähe levinud, mainida võib Cederbergi, Swartlandi ja Darling Cellarsit.
Cape Riesling (Crouchen Blanc) – seda marjasorti peeti pikka aega ekslikult Weisser Rieslingiks (Rhine Riesling), kuid praeguseks on ta määratud kui Prantsuse Crouchen Blanc. Üsna nõudlik kliima suhtes, kasvab hästi näiteks Tulbaghi piirkonnas -Theuniskraali Cape Riesling on hea ja väga mõistliku hinnaga näide.
Chardonnay – pärast vahepealset tüdimust on see viinamari jälle au sisse tõusmas. Niipalju on varasemast kogemusest ka õpitud, et tugevalt vaadi maitsega veine enam ei valmistata, pigem kasutatakse vanemaid vaate – samuti on järjest populaarsemad Unoaked Chardonnayd. Loomulikult kasutatakse Chardonnayd ka Cap Classique vahuveinides .
Chenel – kohalik Chenin Blanci ja Ugni Blanci ristand, millest saab suhteliselt korralikku lauaveini. Tuntumad tootjad eriti ei kasuta.
Chenin Blanc (Steen) – kõige levinum hele viinamarjasort Lõuna Aafrikas, millest tehakse ka kõige huvitavamaid ja kvaliteetsemaid valgeid veine. Kuna selle marjaga on väga palju eksperimenteeritud, siis on Chenin Blanci näol tegemist ka kõige laiema maitseskaalaga valge veiniga – alates kergetest troopilistest piknikuveinidest kuni tammes laagerdatud Chardonnay stiilis tippjookideni välja. Samuti kasutatakse Chenin Blanci väga palju ka erinevate seguveinide, samuti vahuveini ja dessertveini valmistamiseks. Ei jõuagi kõiki proovimist väärt veine üles lugeda, soovitan võimaluse korral lihtsalt ise proovida. Alates koha peal 3-4 EUR maksvatest Du Toitskloofist ja Kleine Zalzest kuni Mullineux, Keermonti, Beaumonti ja Ken Forresteri FMC-ni välja. Kui hästi otsida, siis leiab mitmeid nendest ka Eestist.
Clairette Blanche – tavapärasest madalama happega viinamari, mida näiteks Swartland Independenti tipptegijad kasutavad väikeses koguses enda valgetes segudes. Kasvõi üks Lõuna Aafrika tippveinidest Sadie Family Palladius või siis Vuurberg White 2013. Mõlemad ka Eestis saadaval.
Colombar(d) – Üsna palju leidub seda marjasorti Breede Riveri regioonis, samuti teistes kuumemates kohtades. Colombardist valmistatakse reeglina hea happelisusega veidi magusapoolseid ja puuviljaseid veine.
Emerald Riesling – suhteliselt noor Californiast pärit viinamari, millest esimesed veinid valmistati alles 1981. aastal.
Gewürztraminer – aromaatse maitseprofiiliga mari, millest valmistatakse poolkuivi ja keskmisest magusamaid kuivi veine.
Grenache (Blanc) – veidi rohkem tuntud Grenache Noiri sugulane, mis on Lõuna Aafrikas üllatavalt hästi kohanenud.
Marsanne – Rousanne lähisugulane, kasutatakse samuti peamiselt erinevates segudes.
Muscat d’Alexandrie (Hanepoot) – see väga populaarne mari toodi Lõuna Aafrikasse juba 1650-ndatel Jan van Riebeecki poolt ja tänaseks on ta väga laialdaselt kasutatav nii dessertveinide kui ka rosinate tootmiseks. Reeglina on Hanepoot lillelise ja mesise maitsebuketi ja meeldiva happelisusega , mistõttu on ta väga meeldiv kaaslane paljude magustoitude kõrvale. Sellest marjast on tehtud ka kõige vanem tänaseks säilinud vein Lõuna Aafrikas Joubert-Tradauw keldris leiduv Jaubert 1800 on tõeline maitseelamus.
Muscadel – Kasutatakse peamiselt dessertveinides, peamiselt tänu rikkale rosinale lähedasele maitsebuketile. Kasvualaks on peamiselt Breede jõe ümbrus.
Nouvelle – Tegemist on Crouchen Blanci ja Ugni Blanci (Trebbiano) ristandiga, mille aretas Stellenboschi Ülikoolis Lõuna Aafrika professor CJ Orffer. Vähe levinud, kuid tõusva trendiga viinamari, mida kasutatakse eelkõige seguveinides – annab veinile tugeva rohuse ja rohelise pipra maitse.
Palomino – Madala suhru ja happega viinamari, mida kasutatakse eelkõige sherry ja brändi valmistamiseks. Samas sage komponent LAV tipptegija Eben Sadie veinides – näiteks Skerpioen ja Palladius.
Pinot Gris (Grigio) – Lõuna Aafrikas väga väikese kasvupinnaga, nii et üsna marginaalne mari.
Riesling (Rhine or Weisser Riesling) – Päris hästi siinse pinnase ja kliimaga kohanenud viinamarjasort. Sellest marjast tehtud veinid on täidlased ja väga rikka maitsebuketiga ning hea säilivusega. Tüüpiline Weisser Riesling on veidi mesise ja piprase maitsenüansiga.
Roussanne -vähe levinud viinamari, kasutatakse peamiselt seguveinide komponendina.
Sauvignon Blanc – erineb maitse poolest üsna oluliselt nii klassikalisest Sancerrest ja Pouilly-Fumést kui ka tikrisest Uus Meremaa Sauvignon Blancist, olles tihti troopiliselt puuviljane. Sémilloniga segatult valmistatakse ka väga häid valge Bordeaux stiilis veine. Soovitan kindlasti proovida kergelt soolakaid Cape Point Vineyardsi veine ja Jordani tammevaadis laagerdatud Outlierit.
Semillon (Green Grape) – kunagi isegi 93% kõigist Kapimaa viinapuudest moodustanud marjasordi osakaal on tänaseks langenud 1%-le. Kasutatakse peamiselt valge Bordeaux segu komponendina, Stellenzicht ja Cape Point Vineyards toodavad siiski ka puhast Semilloni.
Ugni Blanc (Trebbiano) – kasutatakse peaaegu eranditult brändi tootmiseks.
Viognier – populaarsust koguv trendimari, mis tänu oma aromaatsusele ja puuviljasusele on väga heaks paariliseks paljudele toitudele.
Weisser Riesling (Rhine Riesling) – Lõuna Aafrika pinnase ja kliimaga hästi kohanenud marjasort, millest piirkonnast sõltuvalt valmistatakse väga erineva stiiliga veine. Alates Spioenkopi väga kuivast ja mineraalsest Rieslingust kuni magusa Paul Cluveri Close Encounterini.