Liiklus ja autojuhtimine

Liiklus ja autojuhtimine
Kui teil just ei ole kogu reis mõne turismifirma poolt ette ära korraldatud ja kui te ei pelga vasakpoolset liiklust, siis Lõuna Aafrikas auto rentimine on väga mõistlik. Saate sellega oluliselt suurema vabaduse ise oma marsruut ja ajakava koostada, ilma et peaks kellestki teisest sõltuma. Suurlinnades töötab ka takso, aga väikesemates reeglina mitte – hotelli poolt saab küll lasta näiteks õhtuseks restoranikäiguks eratransport korraldada, aga see on mõttetult kallis. Paljudes linnades on siiski viimase aasta jooksul Uber päris hästi tööle hakanud, nii et enne minekut tasub kindlasti vastav äpp oma nutitelefoni installeerida.

Riigis on suurepärane teedevõrk ning väga selge ja loogiline viidamajandus, nii et ülearu karta pole põhjust. Samuti on LAV liikluskultuur väga viisakas – nii et kes julgeb Tallinnas sõita, saab väga hästi ka Kaplinnas hakkama. Liikluskorraldus on kohati küll veidi erinev, nii et siinkohal mõned näpunäited:

* Alustuseks veelkord meeldetuletus – Lõuna Aafrikas on vasakpoolne liiklus, autodel rool paremal pool. Kui teil pole vasakul pool sõitmise kogemust, soovitan võimaluse korral võtta alustuseks automaatkastiga auto – muidu võib alguses käigu vahetamisega raskusi, käiguvahetaja on juhist vasakul. Suunanäitaja ja kojameeste segiajamisest te alguses ilmselt ei pääse – osadel rendiautodel on need meiega võrreldes teisel poolel. Soovitan enne autosse istumist järele proovida.

* Reguleerimata ristmikud. Reeglina on enne reguleerimata ristmikku igas suunas STOP-märk, ristmiku ületamise loogika on sama nagu Ameerikas – selles järjekorras nagu ristmikule jõutakse, toimub ka ristmiku ületamine. Ehk siis enne reguleerimata ristmikule jõudmist jälgige, kes enne teid sinna jõudsid ja laske need enne läbi kui ise liikuma hakkate. Tavaliselt on STOP märgi all väike tahvel numbriga – number 4 näitab, et kõigis neljas suunas on stopmärk ja kehtib eelpool kirjeldatud reegel. T-ristmiku puhul seega number 3. 

* Reguleeritud ristmikud. Kui näete asfaldil kirja ROBOT, siis see tähendab, et olete jõudmas valgusfooriga ristmikule. 

* Foorituled. Lõuna Aafrikas tähendab roheline ikka rohelist ja punane punast – tähelepanelikum tuleb olla seal kus fooris on ka noolega lisasektsioon. Roheline nool tähendab seda, et teil on eesõigus ja kedagi kusagilt teisest suunast ette laskma ei pea (neil on punane). Tavalise rohelise tule puhul tuleb parempöörde korral vastutulijad või peateel sõitjad enne läbi lasta. Meil on vist vastupidi.

* Möödasõit. Lõuna Aafrikas sõidavad aeglasemad sõidukid vasakpoolsel rajal ja mööda sõidetakse paremalt poolt. Väga tihti on vasakpoolset teeäärt tähistav joon üsna kaugel ja viisakas juht tõmbab enda taga autot nähes reeglina nii teeääre lähedale kui võimalik ja laseb tagumisel autol mööda sõita. Igal juhul seal see töötab, vähemalt 99% juhtide puhul. Viisakas möödasõitja tänab möödasõidetavat ohutulede vilgutamisega, tihti vastab möödasõidetav selle peale kaugtulede vilgutamisega. 

Autorent
Enamus meilgi tuntud autorendi firmasid on esindatud nii rahvusvahelistes lennujaamades kui ka suuremates linnades. Võimaluse korral soovitan auto juba enne minekut Eestist ära tellida – tipphoojal ei pruugi te enam kohapealt soovitud autot saada.

Juhiload
Lõuna Aafrikas aktsepteeritakse kõiki foto ja juhi allkirjaga ingliskeelseid juhilubasid. Kuigi Eesti juhiluba ei ole inglise keeles, pole mul endal senini kusagil probleeme tekkinud. Mitmed riigid on hakanud siiski küsima lubade ingliskeelset tõlget – näiteks hiljuti Uus Meremaal pidin ostma selle tõlke umbes 50 EUR eest rendifirma poolt soovitatud partnerfirmalt. Tunniga sai kätte ja see kehtib 3 aastat, aga kui olete sage välismaal auto rentija, siis soovitan igaks juhuks see paber Eestis hankida.

Kiirusepiirangud
Lõuna Aafrika kiirteedel, samuti paljudel suurematel teedel on piirkiiruseks 120 km/h). Kohalikel teedel 100 km/h, kusjuures need teed on tavaliselt kitsamad kui Tallinn-Tartu maantee. Linnades reeglina 60 km/h. Suuremate linnade lähedal on üllatavalt palju kiirusekaameraid – reeglina kollast värvi, suurt linnupuuri meenutavad kastid. Lisaks kiirusele võtavad nad vahele ka punase tulega ristmiku ületajaid. Siinkohal ka väike hoiatus – Lõuna Aafika valgusfooridel kestab kollane tuli reeglina vaid paar sekundit ja enne seda ei eelne vilkuvat rohelist. Ehk siis kui sõidate 100 km/h kiirust lubaval maanteel ja näete enda ees valgusfooriga ristmikku, siis olge valmis kiireks pidurdamiseks. 

Alkohol ja autojuhtimine
Lõuna Aafrikas auto juhtimiseks lubatud maksimaalne vere alkoholisisaldus on 0.05 g 100 ml kohta (hingeõhus 0.24 mg 1000 ml kohta). Vastavalt Automobile Association of South Africa reeglitele on see arvestatud valemi alusel, kus 68 kg kehakaaluga inimene põletab tunnis 10 ml puhast alkoholi. Ehk siis ümber arvutades 200 gr õlut (alk 5%) või 7 cl veini (alk 14%). Ülekaalust on siinjuures abi, 100 kg kaaluv inimene võib need numbrid enam-vähem 1,5-ga korrutada. Arusaamise lihtsustamiseks kasutatakse arvestust, et 68 kg kaaluval inimesel on lubatud juua 1 ühik tunnis.  Näiteks:

1 x 8 cl klaas veini = 1.1 ühik
1 x 16 cl klaas veini = 2.2 ühikut
1 x shot/shooter = ½ ühikut (enamikel juhtudel – nende shot on reeglina meie omast väikesem)
1 x cooler = 1.25 ühikut
1 x õlu (33 cl) = 1.5 ühikut
1 x siider = 2 ühikut
1 x 25 ml kange alkoholi = 1 ühik
1 x kokteil = 2 kuni 4 ühikut

Lääne Kapimaa (Western Cape) provintsis on üritatud juba aastaid kehtestad 0-promilline lubatud tase nagu meilgi, aga senini pole veel seda kehtestatud. Soovitan siiski enne auto rentimist üle küsida – vahelejäämise korral pistetakse teid väga suure tõenäosusega ööseks putkasse ja seda te kohe päris kindlasti ei soovi. Viimastel aastatel olen korduvalt näinud ka meiega sarnaseid “kõik puhuvad” aktsioone, nii et tasub piiri pidada.

Kütus
Hea uudis on see, et Lõuna Aafrikas on kütus olnud reeglina umbes 20% odavam kui Eestis – nii bensiin kui ka diisel. Bensiin on reeglina oktaanarvuga 93, 95 või 97. Enamuses bensiinijaamades tangitakse auto teie eest, tihti pestakse tankimise ajal ära ka auto esi- ja tagaklaas. Selle teenuse eest ei ole kohustus maksta, küll aga võib seda teha. 2 Randi (0.15 EUR) tankimise ja 5 Randi (0,30 EUR) pesu eest on enam-vähem mõistlik summa. Reeglina saab tanklates tasuda krediitkaardiga.

Parkimine
Erinevates linnades on erinevad parkimisautomaadid, tihti askeldavad parklates ka kollaste vestidega parkimiskorraldajad. Väga tihti on iga parkimisautomaadi juures numbritega tähistatud parkimiskohad – nende puhul valid alustuseks oma auto parkimiskoha numbri ja siis sisestad vastavalt parkimise kestusele raha. Uuesti parkimiskoha numbrile vajutamisel on näha, kaua teil veel parkida on jäänud.

Randades ja mitmetes teistes avalikes kohtades näeb tihti ka parkimiskorraldajaid. Kui neil on käes mingi aparaat kuhu nad teie parkimise registreerivad, siis on tegemist ametliku parkimiskorraldajaga, kes kasseerib teilt vastavalt antud piirkonnas kehtivale tariifile. On ka isehakanud parkijaid, kellele põhimõtteliselt ei pea maksma – samas valvavad nad 2-5 Randi eest ka teie autot ja aitavad hiljem parklast välja tagurdada… nii et mina tavaliselt maksan neile. 

Ööseks on soovitatav auto parkida kas valvega parklasse või garaazhi, pimedasse tänavanurka parkimist tasub vältida.

Külateed ja township’id
Kuigi enamus riigi teid on väga ohutud ja heas korras, tasub oluliselt tähelepanelikum olla kõrvalteedel liikudes – eriti pimedal ajal. Vaesemate provintside külateedel leidub tihti löökauke, kuigi piirang lubab sõita 100 km/h. Tavaliselt on neile teedele pandud ka POTHOLES kirjaga liiklusmärgid, seal soovitan soojalt kiirus maha võtta ja tähelepanelikum olla. Samuti on küladest läbisõidul suur oht kellelegi otsa sõita – teedel tihti valgustus puudub ja kohalikud helkureid ei kanna, nii et neid tõesti ei näe sõidutee ääres kõndimas või rattaga sõitmas. Samuti kohtab külade lähedal tihti sõiduteel magavaid koduloomi – seda eriti soojadel õhtutel kui päike on päeval asfaldi kenasti kuumaks kütnud.

Öösiti liigub teedel ka metsloomi – kuna paljud kohalikud teed ei ole taraga piiratud, siis on pimedal ajal ka kõrgendatud oht mõnega neist ootamatult kohtuda. Suuremad antiloobilised kaaluvad üle tonni, nii et teie autole see kohtumine eriti hästi ei mõju.

Tasulised teed
Lõuna Aafrikas leidub ka tasulisi teid, nende lähenemisest annab märku vastav liiklusmärk kirjaga TOLL või ringi sees oleva T tähega. Alati on olemas ka alternatiivsed tasuta teed, nii et te ise otsustate, kas eelistate kiiremini kohale jõuda või veidi ümbrust nautida. Reeglina on kõrvalteed päeval väga kenad sõita, pimedas soovitaks siiski tasulisi teid kasutada. Teetasu saab reeglina maksta nii sulas kui ka kaardiga – jälgige tollipunkti jõudes, millisest väravast millise makseviisiga läbi pääseb.

Turvalisus
Kuigi üldiselt on Lõuna Aafrika liiklus turvaline, siis pimedas sõites tasub olla eriti ettevaatlik. Lisaks helkurita sõiduteel käijatele ja loomadele tasub jälgida ka taksode ja minibusside liikumist – nende juhid on teinekord ettearvamatu sõidustiiliga. 

Hääletajaid ei soovita peale võtta, samuti ei ole tark tegu auto uksi-aknaid lahti jätta või midagi hinnalisemat autosse unustada.  

Suure tõenäosusega teiega midagi ei juhtu, aga igaks juhuks võiks mõne neist numbritest enne auto rentimist endale telefoni salvestada:

ER24 paramedics: 084 124
Police/Fire Department: 10111
Ambulance: 10117
Arrive Alive Call Centre: 0861 400 800
Netcare Emergency: 082 911